Soovitused, mida ise ära teha Emotsionaalsed teemad Konkreetsed tulemused ja tegevused Kohene kahju, mõju 13. Infodefitsiidi mudel ja selle puudused keskkonnakäitumise seletamisel 14. Konsumerism ja selle levik Eestis 15. Keskkonnasõbraliku tegutsemise barjäärid: Blake’i mudel 16. Struktuurilised mõjurid: linna, eeslinna ja maapiirkonna tarbimiskäitumise eripärad ja mõju keskkonnakoormusele 17. Individualistliku ja struktuurilise paradigma võrdlus keskkonnakäitumise seletamisel 18. Praktikate lähenemine: keskkonnakäitumist mõjutavad tegurid 19. Kaasamise tasandid Informeerimine: riigiasutus annab huvirühmadele ja avalikkusele infot plaanitavatest otsustest ja või õigusaktidest - Konsulteerimine: konkreetsetelt huvirühmadelt küsitakse arvamusi ja ettepanekuid (ei garanteeri veel arvamuste arvesse võtmist otsustes)
institutsioonide või asutuste suhtes, kelle ülesandeks on keskkonnahoid. - Praktilisus: praktilised barjäärid keskkonnasõbralikul käitumisel, Aja, raha, füüsilise ruumi puudus (nt prügisorteerimise puhul), Ühiskondliku toetuse puudus, keskkonnasõbraliku infrastruktuuri puudus (prügi sorteerimine, ühistranspordi puudus). 16. Struktuurilised mõjurid: linna, eeslinna ja maapiirkonna tarbimiskäitumise eripärad ja mõju keskkonnakoormusele. - Maal tarbivad inimesed vähem ning tarbimisvõimalusi on ka vähem. Vähem poode ning nõudlus pole nii suur. Konsumerism pole maapiirkondades eriti populaarne. - Maal on väiksemad palgad, ka seetõttu tarbitakse vähem. - Maal kasvatatakse toitu pigem ise, sest on olemas vajalikud tingimused selleks. - Maapiirkonnas on võimalik tegeleda biolaguneva prügiga paremini kui linnas või eeslinnas. Linnades elab enamik inimesi korterelamutes, ning
annaabi.ee 
