EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
Kahjuks on see paljudele, eriti
vanematele kalastajatele ning maapiirkonnas elavatele inimestele, kättesaamatu. Info
pidev kaasajastamine internetis nõuab eraldi tähelepanu ja raha. Ebapiisava
informeerimise tulemuseks võib osaliselt pidada ka kalapüügi, kui kõige suurema
keskkonnarikkumiste arvuga sektori tekkimist (kutseline ja harrastuslik kalapüük
kokku). Loomulikult tuleb arvestada asjaoluga, et harrastuspüügisektori puhul on
tegemist väga suure keskkonnakasutajate hulgaga.
Harrastajate kasvuga koos on oluliselt suurenenud ka nende poolt majandusele antav
panus. 2010. aastal ulatus harrastuskalapüügile tehtavate kulutuste maht ca 30 miljoni
euroni ning see võib teatud aegadel ja piirkondades olla oluline sissetulekuallikas
kohalikule kogukonnale või harrastuskalastajatele suunatud teenusepakkujatele.
Harrastuskalapüügi eesmärkide seadmiseks ning nende täitmiseks on koostatud Eesti