täiustamisega, eriti aga otstarbeka maakasutuse kujundamisega regiooni piires. Regionaalprojekteerimisega tegelevad tavaliselt omaette asutused v6i firmad · Inirngeograafia ja keskkonnakaitse. Keskkonnakaitse aluseks on loodusvarade geograafia. Inimgeograafilisest vaatevinklist nõuab see loodusvarade mõistlikku (ka looduse seisukohalt m6istlikku!) kasutamist uuriva teadusena, siis ei tajuta neid probleeme enam keskkonnakaitselistena, vaid majanduslike v6i poliitilistena, m6nikord koguni regionalistika-alastena. Keskkonnakaitselise probleemi lahendus jaab alati poolikuks, kuid ta lõpetamist, mille juures ka inimgeograaf saab anda oma panuse, ei tajuta enam keskkonnakaitselise tööna. AJALUGU Filosoof T.S.Kuhn väitis, et igas teaduses kehtib tavaliselt üldiselt omaksvõetud paradigma, eeskujuna käsitletav arusaam, kuidas seda teadust tegema peaks -milliseid teemasid
eriti aga otstarbeka maakasutuse kujundami,sega regiooni piires. haldusreformide problemaatika - Inimgeograafia panus on oluline just haldustüksuste piiride muutmise osas, muudes küsimustes ei räägi kaasa. · Keskkonnakaitses on põhilisteks partneriteks loodusgeograafia, tehnoloogia, majandus-ja õigusteadus, inimgeograafia koostöösse lülitudes aga kaotab probleem keskkonnakaitselise iseloomu (neid probleeme ei tajuta keskkonnakaitselistena). II osa INIMGEOGRAAFILISTE IDEEDE AJALUGU Teema liigendus Paradigma - eeskujuna kasitletav arusaam, kuidas seda teadust tegema peaks. Geograafia ajalugu jaotatakse kolme paradigmaatilisse perioodi. 1. Maadeavastuslik paradigma (antiikaeg kuni uusaeg [19. saj algus]) 2. Klassifitseerimise/regiooniparadigma (19. saj kuni 20. saj algus) 3. Süsteemlähenemise või ruumikorralduse paradigma(d) (alates 1960-datest)
annaabi.ee 
