kaudu on võimalik taotleda kompensatsiooni naftareostusest põhjustatud kahju korral. Vabariigi Valitsuse otsusega on heaks kiidetud ,,Valitsuse Euroopa Liidu poliitika, mille üks punktidest sõnastab ,,saastaja maksab" printsiibi. Selle kohaselt ,,ELi keskkonnapoliitika kujundamine peab lähtuda keskkonnaprobleemide lahendamisel põhimõttest "saastaja maksab", kasutades selleks makse ja kaotades dotatsioonid keskkonnakahjulikule tootmisele." Reostaja maksab printsiibi rakendamine merereostuse likvideerimiseks eeldab seadusandlikke muudatusi, et ei korduks olukord, kus võimaliku avarii korral maksab reostustõrje tööd kinni maksumaksja, mitte kahjutekitaja. Riikliku merereostustõrje fondi kogutud vahendite arvelt saaks Eesti riik adekvaatselt ja efektiivselt reageerida näiteks naftasaadustest põhjustatud reostusele.
Tuuleenergia Tuul on rikkalik energiallikas ja tuuleenergiast on saanud praeguseks tõsiseltvõetav alternatiiv keskkonnakahjulikule fossiilkütusele. Tuuleenergia kasutuselevõtt aitab võidelda kliimamuutustega, kuna tänu sellele saab vähendada õhku paiskuvate kasvuhoonegaaside hulka. See on juba päris populaarne, näiteks 2008. aastal suudeti hoiduda Euroopa Liidu riikides tuuleenergia abil 91 miljonist tonnist CO2 paiskumisest õhku. Pilt 1. Tuulegeneraatorid. https://fp.lhv.ee/images/files/tuulik.jpg Ajalugu Tuuleenergiat on inimene kasutanud aastatuhandeid. On teada, et esimesena kasutasid
DDT on valge kristalne sünteetiline keemiline aine, mis on olnud laialdaselt kasutusel pestitsiidina. Putukatele on see mürgine juba väga väikeses koguses. See sünteesiti esmakordselt 1874. Aastal 1939 avastas Paul Hermann Müller selle insektitsiidse toime, mille eest ta 1948 pälvis Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna. Pärast Teist maailmasõda võeti DDT laialdaselt insektitsiidina kasutusele. Rachel Carson juhtis 1962 ilmunud raamatus "Hääletu kevad" tähelepanu DDT keskkonnakahjulikule ja kantserogeensele toimele. Sellest sai alguse keskkonnaliikumine, mis viis DDT keelustamiseni peaaegu kõikjal maailmas. Erinevaid mürke · 1,3-dikloropropeen · Alkaloidid · Botuliin · DDT · Glüfosaat · Herbitsiid · Insektitsiid · Pestitsiid · Roundup · Sariin · Tsüaan 6
ja mõjutavad sellega ka järglaseid (Varneckiene et al. 2004). Üks tuntumaid rasvkoes akumuleeruvaid pestitsiide on dikolorodifenüültrikloroetaan ehk DDT, mis oli varem laialdaselt kasutatud, kuid on nüüdseks keelustatud peaaegu kõikjal maailma riikides. DDT keelustamiseni viis keskkonnaliikumine, mille ajendiks sai 1962. aastal ilumunud Rachel Carsoni raamat ,,Hääletu kevad", kus pöörati erilist tähelepanu DDT keskkonnakahjulikule mõjule ja näidati, et 3 antud pestitsiid on ülimalt ohtlik ka inimesele, mitte ainult loodusele. DDT võeti kasutusele 1939. aastal, aine leiutaja Paul Müller sai 1948. aastal oma leiutise eest ka Nobeli preemia. DDT on üks parimaid näiteid inimese leiutatud pestitsiidist, mis tõi nii kasu kui ka kahju, viimast suuresti oma bioakumuleeruva iseloomu tõttu (Miller & Spoolman 2008).
annaabi.ee 
