Et kriitika oleks asjalik, tuleb teadustoos tingimata p6hjendada, miks on eristatud just need regioonid niisugustes piirides. 4. T6elist huvi pakuvad vaid üldgeograafilised regioonid. Osageograafilised regioonid, naiteks kliima-v6i tööstusregioonid ei sisalda kogu vastastikm6jude p6imikut ja pole selleparast geograafia objektiks. 5. Looduse ja inimeste vahekorda m6isteti kaheti. Varasem, ritterlikratzellikus voolus aga teatud jäänukina kauaks püsima jäänud arusaam oli keskkonnadeterrninism -inimeste tegevus ja käitumine, vahemalt oma geograafile huvipakkuvas osas, s6ltub taiesti nende asukoha loodusest. Hilisem ja siis peaaegu üldtunnustatud arusaam oli possibilism -inimeste tegevus s6ltub eeskätt neist endist, nende ajaloost ja kultuurist, kuid peab teatud määral, peamiselt tegevuspiirangutena arvestama ka regiooni loodusolusid. MANDRI geogr peavoolid peale Vidali Jean Brunhes vidali propageerija Juhtivale kohale tõusis prantsuse geograafia(Emmanuelle de Martonne)
fonnaalseid klassifitseerimismeetodeid. Regionaliseerimise tulemus kuulub kritiseerimisele ja parandamisele. Et kriitika oleks asjalik, tuleb teadustoos tingimata põhjendada, miks on eristatud just need regioonid niisugustes piirides. 4. Tõelist huvi pakuvad vaid üldgeograafilised regioonid. 5. Looduse ja inimeste vahekorda mõisteti kaheti. Varasem, ritterlik-ratzellikus voolus aga teatud jäänukina kauaks püsima jäänud arusaam oli keskkonnadeterrninism: inimeste tegevus ja käitumine, sõltub täiesti nende asukoha loodusest. Hilisem ja siis peaaegu üldtunnustatud arusaam oli possibilism: inimeste tegevus sõltub eeskatt neist endist, nende ajaloost ja kultuurist, kuid peab teatud määral, peamiselt tegevuspiirangutena arvestama ka regiooni loodusolusid. Mandri-Euroopa geograafia peavoolud pärast Vidali Juhtivale kohale oli tõusnud prantsuse geograafia. Tolle perioodi suurim saavutus on ilmselt seeria