Kultuurigeograafia konspekt
tajumuslike valdkondade vastu. See vaatleb levikut, elulaade, tähendussüsteeme, võimu kujutlusi.
Kultuurigeograafia piire on raske tõmmata, kuna tema käsitlusi kasutatakse ka teistes uuringutes.
Algus: kultuurigeograafia rajajaks võib pidada saksa geograafi F.Ratzelit, kes uuris looduse, inimese ja
kultuuri vahelisi suhteid. KESKKONNADETERMINISMI RAJAJA!! Samuti mõjutas kultuurigeo
kujunemist F. Boasi , kes vastukaaluks keskkonnadeterminismile lõi teooria inimgruppide võimest aktiivselt
muuta looduslike keskkondi. Traditisooniliselt peetakse angloameerika kultuurigeo alusepanijaks ameerika
geograafi C.Sauerit, kes pani aluse maastike uurimisele kultuuride käsitluse kaudu. Inimene kui
loodusemaastike muutja. Ta on väitnud, et kultuur on tegutseja, looduslik piirkond medium ning tulemuseks
on kultuuripiirkond. Temast kasvas välja Berkley koolkond- keskendusid materiaalsete nähtutse ja
annaabi.ee 
