Brasiilia metsapoliitika ja -seadus
Seadus oli vajalik peamiselt Amazonase alade vihmamametsade hävitamise
piiramiseks. Ehkki alguses ei saadud vedama – puudus järelevalvetaktika, organiseeritus, jõuti
1990ndatel juba rööbastesse, mil asjad hakkasid arenema. Brasiilia on nii suur riik, et päriselt
kõike korda saada hetkeliselt on võimatu – asjad peavad ajaga ise paika loksuma. Konfliktid
metsandussektoris on tekkima lihtsad – põllumajandaja tahab maad, kus karjatada loomi või
kus kasvatada enda valitud saadusi, keskkkonnakaitsjad ning riik tahavad jätkusuutlikku
loodust. Huvid on erinevad, kuid fakt on ka see, et põllumajandusega seonduv moodustab
5,5% Brasiilia SKP-st, mida ei ole vähe. Kokkuvõtvalt võib öelda, et metsade hävitamine on
kõvasti aeglustunud ja taastamine kiirenenud, seda just tänu metsa-alastele seadustele ja
nende tugevndamisele.
Ilmselgelt, valides referaadi Brasiilia metsapoliitika ja seaduse kohta, haukasin liiga
suure tüki – seda kõike kokkuvõtvalt kirjeldada on raske