igast äärest võrdse paksusega. Toimiku paksus on 200-250 lehte. Kui dokumente on rohkem, moodustatakse mitu köidet. LEHTEDE NUMMERDAMINE Kõik dokumendid säilikus nummerdatakse pehme musta grafiitpliiatsiga lehe parempoolses ülanurgas, kusjuures -fotod nummerdatakse tagaküljel ülemises vasakus nurgas -tühje, ilma tekstita lehti ja ümbrikke ei nummerdata -formaadis A3 kokkumurtud leht, mis on üht serva pidi õmmeldud, nummerdatakse ühe lehena. Keskkelt kokkumurtud ja keskelt kinnitatud leht nummerdatakse kahe lehena. -leht pealekleebitud väikeseformaadiliste dokumentidega nummerdatakse ühe lehena. Kui need dokumendid on aga kleebitud lehele üht serva pidi, nummerdatakse nad kõik eraldi lehtedena. -juhul, kui ühele lehele on kleebitud (üldiselt ei soovitata) fotod, siis võetakse see arvele ühe lehena ja toimiku kinnituskirjes märgitakse lehel olevate fotode arv. -kuni 16 leheküljeline trükis nummerdatakse jooksvas numeratsioonis
Instrumendi vaatekiire kõrgust (Hi) nivoopinnast nimetatakse instrumendi horisondiks. Määratava punkti kõrguse võib arvutada ka läbi instrumendi horisondi H B = H i - b . Instrumendi horisonti kasutatakse siis, kui on vaja leida paljude punktide kõrgused. Lattide maksimaalne kaugus nivelliirist võib ulatuda 150 m, täpsema nivelleerimise korral tuleb vahekaugusi tunduvalt vähendada. Täpsemate nivelleerimistööde juures nõutakse keskkelt nivelleerimist. Keskelt nivelleerimisel kaob kõrguskasvu arvutamisel nivelliiri silindrilise vesiloodi asendi vea mõju. Otsast nivelleerimisel seatakse nivelliir punkti kohale, teise punki asetatakse vertikaalsed nivelleerimislatt. Otsast nivelleerimisel peab silindriline vesilood olema väga täpselt justeeritud. h AB = i - b H i = H A + i H B = H A + h AB H B = Hi -b . Võimaluse korral välditakse otsast nivelleerimist. 3. Liht- ja liitnivelleerimine
annaabi.ee 
