Tundlad on alati niitjad, umbes sama pikad kui keha, harva tunduvalt lühemad (sugukond Hydroptilidae) vi pikemad (sugukond Leptoceridae). Liitsilmad on suured ja kerajad, täppsilmad vivad sltuvalt liigist kas esineda vi puududa. Suised on tugevasti muundunud ja taandarenenud, nii et ehmestiivalised saavad vaid juua vett vi taimemahlu. Pea ja keha on tugevasti karvased. Jalad on lihtsad jooksujalad, paljude liikide emastel on keskjalgade säär ja käpp tugevasti lamenenud, see aitab neil munemise ajal paremini ujuda nii vee peal kui vee all. Tiibu 4 on kaks paari, eestiivad on tagatiibadest pikemad ja kitsamad. Tiivad on kaetud karvakestega, harva ka soomustega, kuid ehmestiivalise tiivasoomused erinevad liblikate omadest. Puhkeolekus pannakse tiivad seljale katusjalt kokku, ja kuna nad on peaaegu alati hallides vi pruunides
Selts: Ehmestiivalised (Trichoptera) Pikkus 0,5-5cm. Tundlad on heaks vahendiks ehmestiivaliste eristamiseks ööliblikatest. Ehmestiivalistel tundlad puhkeolekus alati ette välja sirutatud, ööliblikad peidavad tundlad tiibade alla. Tundlad alati niitjad, umbes sama pikad kui keha. Suured kerajad liitsilmad; täppsilmade esinemine oleneb liigist. Suised tugevasti muundunud ja taandarenenud; saavad juua vaid vett ja taimemahlu. Pea ja keha tugevasti karvased. Jooksujalad. Paljudel emastel keskjalgade säär ja käpp lamenenud (aitab munemise ajal paremini vees ujuda). Kaks paari tiibu; esitiivad tagumistest pikemad ja kitsamad; kaetud karvakestega, harva soomustega (erinevad liblikate tiivasoomustest); värvuselt hallides või pruunides toonides. Puhkeolekus tiivad kausjalt koos; aitavad putukat maskeerida. Suudavad hästi lennata, kuid ei liigu veekogudest kaugele. Tagakeha silinderjas; mõnede liikide emastel olemas ka lühikesed urujätked
annaabi.ee 
