NATO
sobilikel viisidel).Eestis on aktiivses koostöös NATO-ga Ämari lennubaasi
arendamises.Rahaliselt on ühise vastutuse jagamiseks Eesti otsus viia oma kaitsekulutused 2%-ni
SKP-st.
Tulevikus peaks energiajulgeoleks saama NATO kriisihaldamise süsteemi osaks,kuna
aina enam taedvustab NATO energiajulgeoleku militaarse mõõtme tähtsust ja diskussioonid on
liitlaste vahel energiajulgeoleku üle aina tihenenud.
Raketikaitse valdkonnas on NATO keskenudumas massihävitus relvade vastasele
tegevusele.NATO ise ei näe oma Strateegilises Kontseptsioonis ette Alliansi
tuumaheidutusvõime kadumist .Ehk siis on selge,et NATO tegutseb ka julgeoleku ekspordiga
oma oartneritele.Seepärast on oluline mainida,et NATO oma partnerlussuhetes lähtub jätkuvalt
nn avatud uste poliitikast.
2005. aastast on toimunud nihe projektidele, mis suunatud kaitsereformide laiapõhjalisele
toetamisele.
annaabi.ee 
