Religioonipsühholoogia
ee/archive/article.php?
id=16529078&categoryID=9738762&ndate=1185504514 autor: Tõnu Lehtsaar, Tartu Ülikooli
usuteaduskonna religioonipsühholoogia dotsent, 2007)
Usulise kriisi mõistest
Usulise kriisi käsitlus oleneb sellest, kuidas me usku mõistame. On see tunne, hoiak, suhe,
käitumine, olemise viis, Jumala and või midagi muud. Religioonipsühholoogias on usku ja
usulist kriisi käsitletud ennekõike vormilisest seisukohast. Ei tegeleta mitte sellega, mida või
keda inimene usub vaid keskenetakse küsimusele kuidas usutakse. Sama kehtib ka usulise
kriisi suhtes. Ei räägita mitte niivõrd sellest, milles on kriisi olemus, vaid ennekõike sellest,
kuidas kriis inimese (usu)elus toimib. Psühholoogia valdkonda ei kuulu kriisi ilmutuslik sisu -
see, mida Jumal inimesele kriisi kaudu ütleb. Psühholoogia ei tegele ka sellega, missugused
usutõed kriisis selginevad või ähmastuvad. Kirjeldatakse usulist kriisi kui niisugust, lahus tema
konkreetsest sisust