Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
soovivad vabastust, mida teoloogid neile kuulutavad. Vabastamist millest? Ilmselgelt - väga
küsitava väärtusega psüühilisest seisundist. Teadvuse või nõndanimetatud isiksuse ühtsus ei ole
üldsegi mitte reaalsus, vaid hoopis soovunelm." (JUNG 1986: 38)
Siit näeme kujukalt Jungi ettekujutust psüühikast, mis vajab arengut, kooskõla leidmist
seesmiste vastuolude vahel. Kui inimene kadunud poja kombel suudab lõpuks ,,keskeneda
enesesse" ning leida elus tasakaalu, siis on oluline osa tema arengust ning eneseleidmisest,
mida Jung nimetab ,,individuatsiooniks", läbitud. Kui inimene seda ei suuda, jääb ta edasi
vaevlema vähem või rohkem tugevate seesmiste vastuolude küüsi ning võib neis koguni hukka
saada. Siin kirjeldatud mudeli dünaamikat on väga oluline mõista, kuna Jung kasutab seda täie
otsustavusega ka Jumala puhul pidades silmas trinitaarset ehk ,,jagunenud-eristunud" konteksti