Valitsemine ja avalik haldus
Valimisi sel juhul ei
korraldata. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise riigi ulatuslik territoorium või
haldusjaotus. Kahekojalise: saksamaa, inglismaa, prantsusmaa, itaalia. Ühekojalised:
skandinaavia, balti riigid.
3. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus, komisjonid. Poliitilise
struktuuri moodustavad fraktsioonid, kolaitsioon ja opositsioon. Parlamendi tööd juhib
esimees ehk spiiker. Komisjonid on parlamendi rööorganid. Alatised komisjonid
keskendusvad ühele valitsemisalale. Koalitsiooni moodustavad need pareid, kes kuuluvad
valitsusse. Opositsiooni need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad
vastasjõu rolli. Nende saadikud moodustavad fraktsiooni.
4. Seaduse algatamise õigus on valitusel, riigikogu fraktsioonil, komisjonid ja üksiksaadikul.
Algataja annab selle üle riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks
juhtivkomisjoni. See annab esmase hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatuseettepanekud.