Kliiniline psühholoogia
arstlikku või psühholoogilisse võrgustikku polnud seda kerge suruda. Tema surma järel
kogesid ustavad jüngrid hämmingut, enne kui suutsid eristada gestaltteraapias selle olulise,
mis säiliks ka pärast juhti. Õnneks oli teoseid. Perls, Hefferline & Goodman. Gestalt
Therapy (1951) andis oma tegevusele nime ja esitas selle põhitunnused: “... ei ole
interpreteeriv, ei ole isikulooline, on eksistentsialistlikul alusel psühhoteraapia, kus siin-ja-
praegu esmaseks keskendumispunktiks on teadlikolek.*”
Isiksuse- kui ka häirete süstemaatiline teooria puudub. Seda üsnagi mõistetavalt, kuna
süstematiseerimist nähakse “lahterdamise”, diagnoosimist “sildistamisena” - ja seesugusena
kurjajuure ning ebahumaansusena. Küll nimetatakse aga mõned isiksuse arengu printsiibid:
(Esiteks) on indiviididel kaasasündinud võime korraldada oma nägemisväli tähendust
omavateks mustriteks (e. gestaltideks) - figuur vs. taust. Terve on inimene, kel figuuri