11. klassi ajalooeksam
Majordoomused 7.saj. keskpaigast algas laiskade kuningate ajastu, tegelik võim majordoomuste käes, kes
olid algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud, hiljem tähendas see
suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejaid;
igas piirkonnas oli majordoomus maaülikkonna juht, nende vahel tekkis rivaliteet, võitjana väljus Austraasia
majordoomus Pippin Heristalist, kuulutati 687.a. ainsaks majordoomuseks, toetus valitsemises väike- ja
keskefeodaalide kihile, ühendas Frangi riigi, valitses kuninga nimel, kuid oli otsustes iseseisev.
Tema järeltulijaks sai 714.a. Karl Martell, võttis endale Frangi hertsogi tiitli;
tehti 2 uuendust sõjavarustuses võeti kasutusele pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele
toetumine suurendas mõõga ja piigi löögijõudu, peamiseks lahingujõuks sai raskeratsavägi;
kõrgemad vaimulikud ametid anti väejuhtidele
Martelli ajal toimus 732.a. Poitiers` lahing. Eellugu:
annaabi.ee 
