Antropomeetriliste näitajate erinevused mees-ja naisvõrkpallurite seas sõltuvalt tasemest ning mängija positsioonist
Kindlasti on ka see
üks põhjuseid, miks üks või teine meeskond esinelikusse jõudis. Pikemad mängijad teatud
positsioonidel annavad palju eeliseid.
Tabel 3. Olümpiamängudel ning maailmameistrivõistlustel vahemikus aastatel 2000-2012
osalenud meesvõrkpallurite keskmised kaalud sõltuvalt mängija positsioonist ning
rahvusmeeskonna saavutatud kohast turniiril (Palao et al., 2014)
Kaalult kõige raskemaks mängijaks on keskblokeerija (keskmine 92.1+-7.0kg). Temale
järgneb diagonaalründaja, seejärel nurgaründaja, sidemängija ning libero. Keskblokeerijad on
tavaliselt ühed pikemad ning jõulisemad mängijad, seetõttu võib nende kaalu seletada sellega.
3. NAISTE ERINEVUSED SÕLTUVALT POSITSIOONIST JA
TASEMEST
Naisvõrpalluritel on samuti omad positsioonid mida nad väljakul täidavad. Ka
naisvõrkpallurid jagunevad ründajateks, blokeerijateks, sidemängijateks ning liberoteks.
Malousaris et al
annaabi.ee 
