Keeruliste helide valjustaju
riba piirdesse langevad osahelid teiselt poolt moodustavad just seesugused ragisevad
ühendid, mille tämbripanus avaldub teataval kindlal, kergesti äratuntaval viisil. Sellist
omadust on nimetatud mitmeti, näiteks kareduseks või raginaks. Tämbrit, mil see omadus
puudub, kirjeldatakse tihti pehme, sileda või ümarana. Kriitilise riba laius sõltub tema
kesksagedusest. Allpool 500 Hz on kriitiline riba laius pisut vähem kui 100 Hz. Kõrgematel
sagedustel moodustab kriitiline riba keskasagedusest umbes 20 %. Niisiis pole kõrgematel
sagedustel tegu mitte kindla hertside hulgaga kriitilise riba kohta, vaid kindla sagedusuhtega,
mis vastab umbes väiksele tertsile. Kõikesedasilmas pidades on huvitav, kuidas
harmooniliste spektri osahelid kriitiliste ribade skaalal jaotuvad. Kui põhitoon asub
madalamal kui 100 Hz pole mitte ühelgi osahelil eraldi kriitilist riba. Kui põhitooni sagedus
on suurem kui 100 Hz, on olukord teistsugune. Põhitoon nagu ka madalamad osahelid
annaabi.ee 
