Kukruse mõisapark ja polaarmõis
Robert von Toll (1802-1876), kes sõjaväeteenistusest lahkununa pühendus
jäägitult mõisa majapidamisele ja ajalooliste ürikute kogumisele ning
läbitöötamisele. Ajapikku kujunes Kukruse arhiivist Baltikumi suurim ja
väärtuslikem eraarhiiv, milles leidus hulk mõisate dokumente, pärgamentürikuid
ja riigitegelaste kirju. 1935.aastal ostis haridussotsiaalministeerium 5000 krooni
eest Kukruse arhiivi, mis samal aastal anti üle riigi keskarhiivile. Ühtekokku oli
mõis Tolli nimega seotud 161 aastat. Läbi sajandite püsis mõisamaa enam-vähem
ühesuurusena kõikudes 12 adramaast 15-ni ehk 96 st 120 hektarini. Sellisena
oli Kukruse mõis Eesti mõisate hulgas üpris suur mõis.
1919.aastal läksid kõik mõisad riigistamisele. Kukruse mõis püsis siiski Benno von
Tolli eraomanduses kuni 1923.aastani, kuna niikaua kehtis tema rendileping. Selle
lõppedes maksti talle välja mõisa inventar ning Kukruse mõisamaa läks
annaabi.ee 
