Eesti raha 1918-2011
teenindussektoris. Majanduskasv soodustab tootlikkuse kasvades ka kiiremat
palgatõusu. Eesti potensiaalne majanduskasv on rahaliidus igal juhul suurem kui krooni
säilitades. Eestil avaneb ka euroalaga liikumisel esmakordselt võimalus osaleda
Euroopa rahapoliitika otsuste tegemisel.
Euroala liikmeks saades hakkas Eesti Panga president osalema ka otseselt euroala
rahapoliitika väljatöötamisel, võttes osa tähtsaima otsuseid tegeva organi ehk Euroopa
Keskapnga nõukogutegevusest, millest võtavad osa kõikide EL-i riikide keskpankade
esindajad.
Eesti Pank tagab jätkuvalt maksesüsteemide tõrgeteta toimimise, et klientide ülekanded
pangast panka oleksid kiired ja sujuvad, aitab kaasa finatssüsteemi stabiilsusele ning
koostab Eesti maksebilanssi. Samuti korraldab Eesti Pank, nagu siianigi raharinglust
ning jääb varustama Eestit euro sularahaga. Igapäevaselt jätkab Eesti Pank rahvusliku
keskpanga ülesannete täitmist