Eesti keskaeg
inimesteni jõudis.
Nimed ajas muutunud. Hakati nimetama pühakute järgi (kiriku pühaku). Nt Jaani, Madise jne. Seejuures
pole kihelkond kokku langev poliitilise jaotusega. Kirikute rajamine aga võimupoliitika osa 13saj, siis
kirik omamoodi kindlus ja kirik seotud võimuga.
Administratiivjaotust Eesti-Läti vahel polnud, kõnepruugis aga jagati keele alusel eestlasteks, liivlasteks ja
lätlasteks.
Vana-Liivimaa koosneb mitmetest iseseisvatest riikidest. Pärast 14saj keskapika kui Ordu sai Taani alad
jagunes nii: Saksa ordu 67k, Riia ppk 18k, Tartu 19,6k, S-L 7,6k, Kuramaa 4,5k (km2)
Piiskopkondadel teha vahet, kus piiskopil vaimulik võim – diötsees ja kus ka ilmalik – stift (stiftung –
sihtasutus, st piiskopi kui kapiitli institutsioon)
S-L diötseesi kuulus kohalik stift. Tartu omas Tartu pk stift.
Kuivõrd suutsid piiskopid vaimulikku võimu hoida? Ordu surve siiski.
Sisemine ehitus