eestlasele. ja 2321 vastupanuliikumise mahasurumise 1944. aasta sügisel alanud massilised ar käigus tapetut. reteerimised täitsid lühikese ajaga kõik Eesti Pärast suure sõja lõppu küüditamised siooni “Priboi” (“Murdlaine”) läbiviimiseks. jätkusid. 1945. aasta augustis viidi ära Eesti Siseministeerium eraldas oma keskaparaadist ja sakslased (kokku 407 isikut), kes saadeti maakondlikest osakondadest ning Tallinna metsatöödele Komi ANSVsse (autonoomsesse ohvitseridekoolist julgeolekuorganite abista vabariiki). Väiksemaid küüditamisi toimus ka miseks 1275 töötajat, kes komandeeriti 24. Lätis ja Leedus. Esimene ulatuslikum sõjajärgne märtsi õhtuks kohaliku RJM operatiivgrup
asukohamaa poliitika ja majandusliku olukorra kohta seaduslike vahenditega info kogumine. Diplomaatiliste esinduste juhid jagunevad järgmiselt: suursaadik; saadik ehk diplomaatiline minister; diplomaatiline asjur (ajutine ametikoht). Veel töötavad saatkonnas nõunikud, sekretärid (I, II ja III) ning ataseed. Ka välisministeeriumi töötajatele antakse tema positsioonile vastav diplomaatiline auaste. Diplomaatide seas toimub pidev rotatsioon: keskaparaadist välisesindustesse ja tagasi, riigi vahetamine. Saadiku tegevus algab hetkest, mil ta annab asukohamaa riigipeale oma riigipea antud volikirja. Komme nõuab, et enne diplomaadi ametissemääramise avalikustamist tuleb küsida asukohamaa nõusolekut. Kui välisriigi diplomaadi tegevus hakkab kahjustama asukohamaa huve, kuulutatakse ta persona non grataks (lad vastuvõetamatu v ebasoovitav isik) ja saadetakse riigist välja. Ühes pealinnas asuvad välisdiplomaadid