Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid
Ülikooli ladinakeelne nimetus universitas tähendas algselt mingi eriala spetsialistide
ühendust või gildi, hiljem juba kitsamalt akadeemikute ühendust. Ülikoolid arenesid välja
kloostri- ja toomkoolidest, mis meenutasid oma olemuselt algkoole, kuid seal õppisid
noorukid ning õpetajateks olid mungad ja preestrid. Ülikoolide peamiseks erinevuseks sai
see, et ülikoolid hakkasid pakkuma kvaliteetset teadus- ja õppetööd. (Havlidis 2015)
Kõikvõimalikel korporatsioonidel oli keskajalal kombeks erineda üksteisest oma
privileegide poolest, nii ka ülikoolidel. Kõige tähtsam nendest privileegidest oli
4
autonoomsus. See tähendas seda, et ülikoolid olid asutused, mis ajasid oma sise- ja
välisasju ise. Ülikoolidel oli lubatud luua oma sise-eeskirjad ja muud erinevad määrused.
Tegelikult oli kogu esmane keskaegne ülikoolide struktuuriline ülesehitus aluseks