Elu peale ülikooli Faehlmann töötas kogu elu alates 1824 praktiseeriva arstina Tartus ja selle ümbruses. Aastatel 18421850 töötas ta ühtlasi Tartu ülikoolis eesti keele lektorina ning luges aastatel 18431845 ülikooli arstiteaduskonnas õppeülesande täitjana farmakoloogia ja retseptuuri kursust. Oli ka hinnatud rohuteadlane Faehlmanni kirjutatud retsepte on leitud eelmise sajandi alguses mitmest eesti apteegist ning tema koostatud ravimieeskirjad levisid ka keskajakirjanduses. Faehlmanni retseptid olid kirjutatud oma aja kohta selgelt ja lihtsalt ning need olid kasutusel veel mitmeid kümneid aastaid peale autori surma. Suri 14. aprillil 1850 ning on maetud Tartu Jaani kalmistule Faehlmann ja eesti keel 1838. aastal asutas F. R. Faehlmann koos mõttekaaslastega Õpetatud Eesti Seltsi ning oli aastatel 18431850 selle esimees ÕES-i liikme ja ülikooli eesti keele lektorina tegeles eesti keele
jääma artellidesse või TOZ-idesse vms. Kui esimese viisaastaku alguseks oli kõikidesse ühismajanditesse koondunud u 1 miljon taludest, u 4% kõigist, siis aasta hiljem, okt 1929, oli ühinenud 4,5 milj talu. Jätkuvalt oli kitsaskohaks see, et ühinesid ennekõike kehvikud ja ühismajanditel polnud maj kandepinda ja jõudu. 1929 ilmus ajakirjandusse esmakordselt sõnaühend „massiline kollektiviseerimine“. 1929 sügisel okt pöörde aastapäeval avaldas Stalin isiklikult keskajakirjanduses artikli „suure murrangu aasta“, kus väitis, et talurahvas on valmis massiliseks kollektiviseerimiseks. Ühismajandite loomine ei pea toimuma soovitamise korras ja kohalike inimeste vabal tahtel, vaid kiires tempos üle kogu NL ja riigi nõudel. 1930 alguses töötati Partei KK-s välja täpsemad plaanid massiliseks kollektiviseerimiseks. Tähtsad olid kontrollarvud- NL jagati maj mõttes kolmeks prk-ks, esimese moodustas mustmullavöönd Ukrainast Lääne-
annaabi.ee 
