Seisuseportree - Aadel kui seisus
jahipidamist.
Harilikult oli 15-aastane poiss juba kannupoiss. Lisandus võimalus kanda isiklikku relva ja tal
tuli harjutada ning selgeks õppida erinevaid võitlusvõtteid. Kannupoiss saatis oma isandat
sõjakäikudel. Tema kohustus oli aidata isandale raudrüü selga ja kontrollida relvade
korrasolekut. Lahingus hoidis siiski kannupoiss tahapoole. Kui noormees oli saanud 18-21
aastaseks ja tõestanud oma valmisolekut, pühitseti ta rüütliks.
Rüütellikus ei olnud keskaial just kuigi õilis. Palju oli ka vägivaldseid julmi sõjamehi. Siiski
muutus kõik paremaks ning rüütlid andsid oma isandale usaldusvande ja olid nõus
lahinguväljal tema eest surema. Ustavus oligi põhiline asi mida aadliku puhul hinnati. Oma
isanda truu teenimise ja isikliku vaprusega kindustas aadel endale ja oma perekonnale hea
nime. Teisteks peamisteks asjadeks olid julgus julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus. Kõik
need omadused kokku moodustasid rüütellikkuse
annaabi.ee 
