on iseloomulik liuglev-libisev hääleliikumine, rikkalikud meloodiakaunistused ning pingestatud hääletekitamine. Araabia muusikas eristatakse pooltoonist väiksemaid helikõrguse vahesid. Nii mõnedki Euroopas levinud pillid, nagu lauto,oboe, trompet, tamburiin, arvatakse olevat araabia päritolu Usund USUNDID Araabia kultuuri mõjutusi kohtame paljude rahvaste vaimupärandis. Piirkond kus need rahvad elavad kulgeb hispaaniast läbi Põhja-aafrika keskaasiani. Kultuuripildi ühe osana on araablaste usud islam, seal levinumaid religioone ning on mõjutanud ka sealset muusikat. Otseselt religiooniga on seotud : a) kutse palvusele-viis korda päevas kutsub hüüa pühakoja mosee tipust minareti rõdult usklikke palvetama. Hüüe koosneb seitsme realisest tekstis, mis on sobitatud 12-realise viisi alla; b) koraani laulmine või retsiteerimine, igaüks teeb seda omal viisil, see väga vana tava on
Aphrodite, töötas välja rõivastusstiili laiades voltides) Haavatud amatsooni kuju Kolotes ja Agorakritos, Alkamenes, Kresilas. Polykleitos kujutas ilusaid alasti mehi, võttis kasutusele kontraposti. Dorüfoor. Kaanon. § 14. Hellenistlik kunst. 4.saj II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makedoonia valitseja Alekdandri Aasiasõjakäigu tagajärjel levis kreeka kultuur enneolematult kaugele idas Indiani, põhjas KeskAasiani ja lõunas Egiptuseni. 4.saj keskel eKr laskis Pärsia VäikeAasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudehitise Halikarnassose mausoleum. Efesoses taastati Artemise tempel, Ateenas ehitati korintose stiilis tempel Olümpieion. Egiptusse asutatud Aleksandria linna esialgse plaani olevat kavandanud Aleksander Suur ise. 3.saj eKr ehitati Aleksandria ette Pharose saarele üle 100m kõrgune tuletorn, üks maailmaimedest