EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU
tigi lugeja looduse juurde juhtimise eesmärki. Looduskirjanduse ja ilu-
kirjanduse vahealale jäävad jutustused, kus tegevuspaigaks on loodus-
keskkond ja tegelasteks tihti ka metsaasukad, kuid mille süžee ja
tegelastevahelised suhted järgivad pigem kirjanduslikule tekstile iseloo-
mulikke käike. Loodus- ja tarbekirjanduse piirialal leidub aga käsiraa-
matuid, matkajuhte ja määrajaid, milles praktilist informatsiooni mitme-
kesistavad siin-seal esteetilist aspekti rõhutavad looduskirjeldused.
Eesti looduskirjanduse lugu 241
Vaadeldes loodusesseede tähenduskihistusi, võib nii teksti loome-
impulsist kui ülesehitusest lähtuvalt esmaseks pidada autori vahetu loo-
duskogemuse edasiandmist. Neis kirjeldustes esinevad aeg ja ruum alati
konkreetsena ning enamikul juhtudel on tegemist ka konkreetse sünd-
musega, milles autor osaleb