MÄRTS Gregoriuse kalendri kolmas kuu, paastukuu. Teised nimetused kevadkuu, linnukuu, urbekuu, vastlakuu, hangekuu, helmekuu, võro paastukuu APRILL Gregoriuse kalendri neljas kuu, jürikuu. Teised nimetused mahlakuu, sulakuu, naljakuu, puhkekuu, poolikuu, lihavõttekuu, võru: mahlakuu MAI Gregoriuse kalendri viies kuu, lehekuu. Teised nimetused mahlakuu, õiekuu, rõõmukuu, toomekuu, meiukuu, võru:lehekuu JUUNI Aasta kuues kuu Gregoriuse kalendri järgi, jaanikuu. Teised nimetused kesakuu, pärnakuu, piimakuu, võru:piimäkuu JUULI Aasta seitsmes kuu Gregoriuse kalendri järgi, heinakuu. Teised nimetused juulikuu, suvekuu, jaagupikuu, hoolekuu niidukuu, putkekuu, karusekuu, võru: hainakuu AUGUST Gregoriuse kalendri kaheksas kuu, lõikuskuu. Teised nimetused augustikuu, viljakuu, karusekuu põimukuu, rukkikuu, mädakuu, võru: põimukuu SEPTEMBER Gregoriuse kalendri üheksas kuu. Sünonüümid:
Tohtis koide hävitamiseks rõivaid tuulutada Kui vihma sajab, tuleb märg suvi Suvisted Kasepühad, nelipühad Kombed: Tuppa tuuakse kaski või muud rohelist Kiigel käimise aeg Külapeod ja pühad Kergotamine- setode traditsioon Külvitööde lõpp Põrandate pesemine JUUNI (jaanikuu, kesakuu) 21. juuni- suvine pööripäev Päike on oma kõrgemas asendis Suure alguse tähtpäev Kombed: Kapsa-kaalikataimede istutamine Solaarsed pidustused 24. juuni- jaanipäev Kuningas Jaani mälestuseks Aasta tähtsaim püha Kombed: Käiakse saunades ja surnuaedadel Õhtul süüdatakse jaanituli
kiigepühad, nelipühad (ajavahemikus 10. maist - 14.06.) on olnud jõulude, lihavõtete ja jaanipäeva kõrval tähtsuselt neljandaks pühaks aastas. Suvisted tähistavad külvitööde lõppu. Tuppa tuuakse kaski. Ennustati ka ilma. Levinud ennustus on: ,,märjad suvisted rasvased jõulud". See tähendab, et suviste paiku sadanud vihm toob hea viljasaagi ja järelikult piisavalt toitu talveks. JUUNI - JAANIKUU, KESAKUU, PÄRNAKUU · Jaanipäev (24. juuni) on seotud maagilise jaanitule tegemise ja kiigelkäimisega. Jaanituli tõi head nii inimestele kui ka loomadele ja taimedele. Vanad eestlased pidasid tähtsaks ka jaanihommikust kastet. Sellega pesti silmi ja nägu, et tervis hea oleks. Üldlevinud on ütlemine: ,,Jaan avab taevaluugid."(enne jaanipäeva on ilmad kuivad, pärast jaani hakkab aga rohkesti sadama.) Kui jaaniõhtul päike selgelt loojub, tuleb kuiv sügis; läheb aga päike
annaabi.ee 
