Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kes on viimasel ajal kontserdil käinud?

K&V >> Muusika | Keskkool | 20 punkti | 1075 vaatamist |
1.
Mis kuupäeval ja kus kontsert/etendus toimus, pealkiri?
Kes esinesid?
Milliseid teoseid esitati?
Lisa paar üldistavat lauset kontserdi üldmeeleolust või kontserdikava ülesehotusest.

2.
Lavakujunduse, interjööri kirjeldamine.
Esinejate kostüümide, stilistika kirjeldamine.
muusika iseloomustus:
Mida said teada heliloojast?
Kas esitus avas sinu arvates helilooja stiili- ja mõttemaailma?
Kas esinejate pillioskus või laulu oskus oli heal tasemel või halb? Miks nii arvad?
Milliseid emotsioone nende lugude kuulamine sinus tekitas?
Mille poolest olid need meeldejäävad?
3.
Kontserdi/muusikaettenduse võrdlus varasemate kogemustega.
Millist muud informatsiooni sa said? Mida sa veel teada oleksid tahtnud?
Ettepanekud esinejate või kontserdikorraldajatele.
Kuidas jäid rahule? Mis keeldis/ei meeldinud.
Vastuse lisamiseks pead sisse logima










Tead vastust? Vasta küsimusele
Vastuseid: 18 | Hääli: 6
Kontsert, mida külastasin, toimus 11. detsembril Tapa kultuurikojas ning kandis nime “Kaunis klassika puhkpillidel”. Esines Tapa Linna Orkester ning esitati klassikalisi teoseid Caccinist kuni Šostakovitšini. Kontsert koosneski ainult klassikalisest muusikast ning lugude vahel esitles Priit Kaare oma uut luulekogu ning luges ette erinevaid luuletusi.
Kontsert toimus Tapa kultuurikoja saalis, mis on hästi hubane ja mõnus. Saal on nagu kinos - Pehmed punased toolid, lava on allpool kui rahvas. Kinolina ette oli tõmmatud must suur riie ning kaks valget prošektorit oli suunatud riidele ning see tekitas hästi mõnusa mustri. Orkester oli riietatud oma tavapärasesse riietusse - mustad viigipüksid/seelikud, valge triiksärk, must vest mille küljes oli Tapa linnaorkestri logo ning meestel oli kaelas punane kikilips. Orkester oli paigutatud nii nagu tavaline puhkpilliorkester - õrnema kõlaga pillid ees, valjemad tagapool.
Kontsert avati W. A. Mozarti “Väikese öömuusika” esimese serenaadiga. Minu arvates oli see väga hea lugu, millega alustada kontserti. Tempokas, kaasahaarav, hea kuulata. Esimene asi, mis mul selle teosega meelde tuli, oli pitsa reklaam. Aga kui lükkasin selle mõtte enda peast minema, oli kohe nauditav teost kuulata. Need kiired käigud flöötidel, trompetite mõnus sujuv ja samas ka punkteeritud vaheosad, vaiksed ning valjud kohad ning massiivne lõpp tekitasid väga piduliku tunde, nagu oleks keskajas ning kuulaks kuskil ballisaalis Mozarti kontserti. Kuigi alguses oli kuulda, et kellelgi oli pill siiski häälest ära, parandati see probleem järgmiseks looks ära.
Teine teos, mis väärib väljatoomist on D. Šostakovitši “Valss nr 2”. Esimene seos selle teosega oli jällegi televiisorist, aga ma ei suutnud meenutada, missuguse seriaali algusmeloodia see on. Teos ise oli mõnus rütmikas, kiskus lausa tantsima. Selle teose juures meeldis väga trombooni soolo, mida mängis Asko Mander. Sujuv, uhke kõlaga, väga hästi välja kantud.
Kontserdi tipphetkeks oli vaieldamatult Dimitri Šostakovitši 5.sümfoonia viimane osa ehk Finale. Mõistagi oli teost puhkpilli orkestri jaoks kohandatud ning ka natukene lihtsustatud, kuna orginaalis on teos mõeldud sümfoonia orkestrile ning pole sugugi kerge.
1. 22.07 Põltsamaa Lossihoovis kontsert "Sandra & Band ning 2Quick Start"
Sandra esitas oma populaarsemaid lugusid.
Kontsertkava oli kenasti üles ehitatud. Ei olnud liiga pikk. Inimestele võimaldati terve ürituse vältel süüa, juua. Heli oli hea. Kuulata oli mõnus nii lava ees kui tagumistes ridades.

2. Lossihoov annab ise oma olemusega palju kaasa, mis tähendab, et korraldajad ei pidanud kontserdi interjöörile kui sellisele palju rõhku panema.
kus elab pottsepp
29.oktoober 2016 Tartu kontserdimaja "Ivo Linna ja Tõnis Mägi 100"
Esitati estraadi palu nende 50 lava tegevusaastast. Kontsert oli vapustav viimased 30 minutit seis rahvas saalis püsti ja kuulas kontserti. nad rääkisid iga laulu alguses selle laulu loojatest ja kus nad seda laulu esimest korda esitasid. Lavakujundus oli lihtne, esimest korda nägin, et trummaril oli ees pleksiklaasist liigendsein. Minu jaoks oli see kontsert nostalgia hõnguline.
fsdfs
Kontsert oli suurepärane ja kogu info kujundusest ja esinejatest on internetis üleval.
Olin käinud Tallinnas kontserdil ATL. See oli väga lahe, toimus CatHouses
0 mina - raikolimmart
20:01 23/10/2016 +1 -1
1. 22.07 Põltsamaa Lossihoovis kontsert "Sandra & Band ning 2Quick Start"
Sandra esitas oma populaarsemaid lugusid.
Kontsertkava oli kenasti üles ehitatud. Ei olnud liiga pikk. Inimestele võimaldati terve ürituse vältel süüa, juua. Heli oli hea. Kuulata oli mõnus nii lava ees kui tagumistes ridades.

2. Lossihoov annab ise oma olemusega palju kaasa, mis tähendab, et korraldajad ei pidanud kontserdi interjöörile kui sellisele palju rõhku panema.
Konsert"Ilus bäand"
Mina käisin Metsatöllu kontserdil, mis toimus 23.veebruaril, 2017 aastal, Eesti Rahva Muuseumis, kell 19:00. Metsatöll pidas oma 18.ndat sünnipäeva just seal. Külastasin kontserti koos ühe oma sõbraga. Sõna „Metsatöll“ on iidne eesti murdesõna, mis tähendab hunti.
Selle bändi pealaulja ja kittarist Markus Teeäär sõnas nii: „Alustasime Metsatölluga Pääskula keldris 1999. aastal veebruarikuus. Sellest ajast oleme tahtnud igal aastal oma sünnipäeva kuidagi omanäoliselt pidada. 18 aastat hiljem viime muuseumisse oma kogumiku “Vana jutuvestja laulud”. Muuseumisse viiakse ju tavaliselt väga vanad asjad. Viimane aeg, viimane aeg.”
Bändi kuuluvad ka veel kolm teist liiget, kelleks on praegu Lauri Õunapuu( mängib erinevaid eestimaiseid folk pille, millest ühed on näiteks torupill, viled ja kandled), Raivo Piirsalu ( mängib bass kitarre ja muid huvitavaid pille) ja Tõnis Noevere (trummarist). Kõik nad ka lisaks pillidele laulavad.
Koosseis on aastatega muutunud. Muutused toimusid aastatel 2001, 2004 ja 2017. Endised liikmed olid Silver Rattasepp, Andrus Tins ja Marko Atso.
Metsatöll ei ole ainult esinenud Eestis vaid on jõudnud ka Soome, Suurbritanniasse ja ka Ameerikasse. Praeguseks on Metsatöllul seljataga üle 700 kontserdi 24 riigis ning müüdud on rohkem kui 80 000 plaati.
Bänd on pälvinud ka mitu aasta metalartisti tiitlit Eestis.
ERM-is toimunud konsert algas võimsalt ja rahvas hoidis tuju üleval terve sõu ajal. Olin siis Metsatöllu avastamise faasis ja ei teadnud kõiki laule nende repetuaaris. Pärast seda kontserdit sain aru, et päris paljud laulud on saanud lemmikuks ning kuulasin neid hiljem ikka päris mitu korda. Mõned lood mis jäid eriti meelde olid: „Hundiraev”, „Vimm”, „Saaremaa vägimees” ja ka „Lahinguväljal näeme, raisk!”. Võin siiamaani öelda, et need on ühed lemmikumad Metsatöllu lood. Mis puududtab kontserdi üldmuljet, siis tahaksin öelda, et eriti silma jäid bändi riietus stiil. Nad kandsid erinevaid asju, mis olid teksa lappidest kokku õmmeldud. Lisaks riietusele on väga lahe, et julgevad kasvadada pikaks oma juuksed, millega siis saab suurema osa ajast vehkida ette ja taha. Mina arvan, et see teebki selle bändi eriliseks. Metsatölli juures armastan ka nende rocki segamist Eesti folk muusikaga, mis kajastub nende pillides. Kasutatakse erinevaid vanu pille nagu torupill, kannel, viled ja muud. Need pillid panevadki muusika nii hästi kõlama, mis annavad hea elamuse kuulajale. Lisaks pillidele sobivad väga hästi kokku nende madalad hääled. Kõige lõpetuseks lauldi lugu „Oma laulu ei leia üles”. See laul on nende kõige populaarsem lugu, ning nad otsustasid enne laulma hakkamist kutsuda kõik saalis olevad naised, kes tahtsid, lavale koos nendega laulma. Meilt küsiti ka, kas me tuleme ka, aga meie ei läinud ja nüüd ma kahetsen seda mitte minemise otsust, sest mul tegelikult olid kõik sõnad peas ja seal lava peal ei olekski nii hull olnud. Kindlasti hiljem saalist lahkudes jäid viimasest laulust emotsioonid veel kõrgele. Ülelüldse jäin väga rahule nende etteastega ja kindlasti mäletan seda kaua.
22.07 Põltsamaa Lossihoovis kontsert "Sandra & Band ning 2Quick Start"
Sandra esitas oma populaarsemaid lugusid.
Kontsertkava oli kenasti üles ehitatud. Ei olnud liiga pikk. Inimestele võimaldati terve ürituse vältel süüa, juua. Heli oli hea. Kuulata oli mõnus nii lava ees kui tagumistes ridades.
Käisin vaatamas ükssarvikute farmi (rakvere teatri etendus).
Autor ja lavastaja Urmas Lennuk

Kunstnik Liisa Soolepp

Valguskujundaja Roomet Villau

Osades Liisa Aibel, Helgi Annast, Silja Miks, Anneli Rahkema, Peeter Rästas

Etendus rääkis raamatute naistegelastest (Mäeküla piimamehest Mari, Tõest ja Õigusest Krõõt, Kevadest Teele), kes hakkasid vananema ja neile ei meeldinud see, kuidas raamatu aitorid neid raamatutes kujutasid. Naistegelases palusid ühel isehakanul kirjanikul neile uued lõpud kirjutada. Kirjanik aga arvas, et näeb luulusid ja see pole tõeline. Naistegelased elasid kirjaniku vanaema kapis ja käisid kirjanikku aeg-ajalt "kollitamas" ja taga kiusamas. Naised ei jätnud oma jonni seni, kuni isehakanud kirjanik nad lõpuks ümber kirjutas.
Lavakujundus oli pigem vanema aja teemaline, oli vana makk, vanad voodid, ribakardin jne.
sina
0 . - Trofx
10:43 07/01/2017 +1 -1



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun