Arengu bioloogilised ja kultuurilised teooriad
Elu
aga algab ühe rakuna – ema munaraku ja isa seemneraku ühinemisel tekib
„sügoot“.
Igal rakul on tuum, mille sees on niiditaolised struktuurid – kromosoomid.
Viimased on tüüpiliselt paaris: äädikakärbsetel on neli paari, šimpansitel 24
paari ning inimesel 23 paari. Kromosoomid omakorda koosnevad
geeniahelast. Geenid koosnevad omakorda DNA-st
(desoksüribonukleiinhape), mis kujutab endast üksteise ümber põimunud
kerulisi molekule, mis asetsevad kaksikheeliksina.
Geenide kogumit nim. „genotüübiks“. Tänu geenidele toimub kasv ja areng
ning vajalike materjalide totmine. Kogu kehaehitus põhineb
geenipärilikkusele. Iga vanem annab oma järglasele ainult ühe poole geeni
paarist. Kui need aga kokku puutuvad moodustuvad neist paarid.
Geenid tagavad liigipõhilise ülesehituse (kaks silma, kaks kätt jne). Peale
välimuse, vastutavad nad ka meie käitumise arengu eest (käitumise
geneetika)