Raamatu autoriks on Mare Sabolotny. Tegelased Kati (peategelane): 16aastane neiu, kellel olid halvad kombed ja probleeme käitumisega Kersti: Kati noorem õde Liis & Anni: Kati parimad sõbrannad, kellele ta sai kõike rääkida Juhan: Kati kohtas teda juhuslikult ja armus temasse Merilaas: Kati klassijuhataja Markus: Kati tuttav Sündmustik Jaanipäeval kohtus Kati Juhaniga. Kerstil tuli sünnipäev, Juhan tuli Katile külla. Juulis toimus Pärnus pidu, kus Katile anti tablett, mis ta uimaseks muutis. Markus vägistas ta. Juhan pettis Katit. Sügisel teatas Markus Katile, et tal on HIV. Tuli välja, et ka Katil on see. Kati hüppas parkimismaja katuselt alla. Alles hiljem said kõik aru kui tore ja hooliv Kati oli. Juhan luges ta päevikut ja sai aru kui väga Kati teda armastas.
Algul ei tundnud Juhan Kati vastu midagi. nad tülitsesid pidevalt. Peale 10-nda klassi lõppu lubas Kati,et hakkab korralikuks ning käib korralikult koolis. Igal hommikul ajas teda üles tema telefoni äratuskell, mille ta oli korduvalt lubanud katki visata. Eesti keele õpetaja ja klassijuhataja Merilaas ei sallinud teda, kuna ta hilines koguaeg kooli. Nad karjusid koguaeg ta peale. Katile meeldis kooli asemel pigem kodus olla, diivanil vedeleda ja multikaid vaadata. Kerstil tuli sünnipäev. Katile ei meeldinud kohe üldse oma väiksema õe järele vaadata. Katile tuli külla Juhan, kes palus ulualust, kuna tema koju oli tulnud mingi 10 -aastane tüdruk ,kellele ta pidavat meeldima. Kati kutsus Juhani tuppa,et koos diivanil multikaid vaadata. Nad rääkisid pikalt kõigest ning otsustasid magama minna. Kati ei saanud und. Ta haaras suitsupaki ja läks rõdule suitsu tegema. Juhan läks talle järele. Nende vahel hakkas midagi tekkima.
Kätte jõudis päev, mil Richardo lahkuma pidi. Neil olid kõik plaanid järgnevaks kohtumiseks tehtud. Richardo pidi Kersti ja ta ema oma kodus vastu võtma, ka vanemaid oli juba sellest teavitatud. Kersti saatis Richardo lennujaama. Nad veetsid viimased hetked omavahel. ,,Kersti, ma hakkan sind igatsema. Ma ei tahaks minna, aga mul on veel viimane aasta koolis käia. Ma ei saa lubada endale puudumisi. Suhtleme iga päev netis, eks?" küsis ta Kerstit emmates. Kerstil oli raske vastata, ta tundis suurt klompi kurgus. ,,Mhm" oli kõik, mis ta öelda suutis. Richardo sai aru, kallistas teda veel tugevamini, suudles siis ning liikus vanemate juurde, et lennukile koos nendega minna. Lahkumine oli raskem kui nad ette kujutanud olid. Kersti tundis end järsku nii üksiku, kurva ja tühjana. Ta nuttis terve kodutee ja ka enne uinumist. September hakkas läbi saama, Kersti oli ärevuses läheneva reisi ja Richardoga kohtumise pärast
annaabi.ee 
