VÕRTSJÄRVE MADALIK
bussipeatusest Tõrva suunas. Lõve mõis eraldus Helme mõisast 1718. a. ning kuulus pikka
aega v. Anrepitele.
Kärstna ja kabelimägi
Kärstna asub teedelahkmel, kust hargnevad maanteed vanade kihelkonnakeskuste Paistu,
Tarvastu ja Helme poole. Paikkond on asustatud vanemast raua-ajast. Eesti üks suurimaid
kivikalmeid, "Rilli kivistik" jääb poole kilomeetri kaugusele Kärstna mõisast. Endine Kärstna
mõis (Kerstenhof, ka Jennesteküll) rajati 17. sajandi algul Rootsi kuninga Gustav Adolfi
läänina. Arvatavasti 18. sajandil ehitatud mõisahäärber põles aastal 1907, millele järgnes
põhjalik ümberehitus. Häärberis asub Kärstna Põhikool, hoonet ümbritseb kena neobarokne
park (11,3 ha). Tähelepanu pälvib kõrge Kärstna e. Kabelimägi absoluutkõrgusega 136 m,
kust avaneb suurepärane vaade ümbruskonnale. Kabelimäel säilinud mälestusmärki, nn.
annaabi.ee 
