Pakri poolsaar
Sajandite vältel asendusid need põllu-,heina – ja karjamaadega. Kujunesid
puisniidud ja looniidud. Praegu on suurimad alad looniitude all, eriti paekalda
lähedal. Metsadest on levinud salu – ja loometsad, aga ka pohla – ja mustika -
männikud. Loometsades kasvad palju orhideelisi – kärbesõis (Ophrys insectifera)
ja balti sõrmkäpp (Daactylorhiza baltica). Loometsade omapäraks on hästi
rikkalikult kasvav laialeheline neiuvaip (Epipactis helleborine). Pakri poolsaare
neemest kuni Kersaluni saab uudistada pangametsa, kus puurindes kasvab hall
lepp, maapinnal sõnajalgtaimed, sinilill, võsaülane jt.Väga liigirikkad on poolsaare
sõnajalgtaimed. Nii pangaaluses metsas kui ka poolsaare siseosas loometsas
esineb rohkesti habrast põisjalga (Cystoperis fragilis), müürraunjalga (Asplenium
ruta-muraria; (II kategooria kaitsealune liik) ja laanesõnajalga. Soid on vähe,
laiguti leidub soostunud rohumaid, mis enamasti on võsastunud. Samuti on
annaabi.ee 
