· Elementide elektronegatiivsused on siin vahepealsed, millest tulenevad erilised omadused. · Boor on suhteliselt kõrge I-ga poolmetall, mis reeglina annab kovalentseid sidemeid. · Booril on kolm valentselektroni ja seetõttu esineb tema ühendites mitmesuguseid anomaaliaid. Mittetäielik oktett: BF3 Elektrondefitsiitsed ühendid: B2H6 · Boori kaevandatakse booraksi Na2B4O7·10H2O ja kerniidina Na2B4O7·4H2O, mis edasi happe toimel viiakse booroksiidiks B2O3 ning redutseeritakse metallilise magneesiumiga. · Puhtama saaduse saamiseks redutseeritakse gaasilisi booriühendeid (nt BCl3) vesinikuga. · Boori tootmine on üsna väike, kuigi tal on rida kasulikke omadusi (kõvadus, väike tihedus). · Boor eksisteerib lihtainena rea allotroopsete vormidena:
20. IIIA rühma elemendid (B, Al): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. Boor- kuulub vähelevinud elementide hulka, mis looduses lihtainena ei esin. Tähtsamaiks ühendiks looduses on booraks ja boorhape H3BO3, mis on ainus mineraalhape, mis esineb looduses puhta ainena. Maakoores levimuselt 37. Kohal, merevees üle kahe korra vähem. Boorhapet leidub mõnede mineraalveeallikate vees. Boori kaevandatakse booraksi Na2B4O7·10H2O ja kerniidina Na2B4O7·4H2O, mis edasi happe toimel viiakse booroksiidiks B2O3 ning redutseeritakse metallilise magneesiumiga. Puhtama saaduse saamiseks redutseeritakse gaasilisi booriühendeid (nt BCl3) vesinikuga. H2BO3+3KB+3KOH. Amorfne B saadakse oksiidist redutseerimisel (Mg, Na,Ca,Zn,K): B2O3+3Mg2B+3MgO. Kristalset B saadakse boorhalogeniidide (BCl3,BF3) redutseerimisel või halogeniidide termilisel dissotsiatsioonil kõrgel temp. Ülipuhast B saadakse BBr3 lagundamisel Ta- või W-