Balti riikide poliitiline ajalugu
mõned üksused liitusid maakonnaks. Nt liivlaste asuala koosnes arvatavasti 4
maakonnast, semgalite ala 7.
- Linnamägede ja avaasulate areng ilmestab Baltimaade ühiskondlike ja poliitiliste
struktuuride arengut, näidates nii-öelda eliidi taotlusi. Ühiskondliku ja poliitilise
arengutaseme erinevusi rauaaja lõpul näitab linnamägede arv: Leedus oli neid
kasutusel ligikaudu 700, Lätis peaaegu 200 ja Eestis alla 100. Suurim ja tähtsaim
linnamägi oli KERNAVE Leedus, kus 13.sajnadil võis elada 3000 inimest.
- PERKUNAST (balti) ja TAARA (eesti)- piksejumalad
- Leedut mainib esimest korda üks saksa kroonikakirjutaja 1009. Aastal, kõneldes
kristliku misjonärii BRUNO märtisurmast. Viikingajal (800-1050) rüüstasid
Skandinaavia sõjamehed pidevalt Läänemere idakallast. Bremeni peapiiskopi Rimberti
kirja pandud ,,Püha Ansgari eluloos" räägitakse taanlaste mereretke hävitavast
annaabi.ee 
