kiireneb, kuid liiga kõrge temperatuur põhjustab liigse W tera kasvu, mis pole soovitav. Seepärast taandamisprotsessi esimese staadiumis (WO3 WO2) hoitakse o temperatuur vahemikus 750...800 C ja teises staadiumis (WO2 W) vahemikus o 850...900 C). Ainult eriti suureteralise volframi saamiseks taandatakse temperatuuril o 1200 C. Lisaks vesinikuga taandamisele taandatakse volframoksiidi ka CO-ga. Kermistes kasutatav volframi monokarbiid (WC) saadakse volframpulbri karbidiseerimisega, mille käigus moodustub WC järgmise reaktsiooni järgi: W + C = WC Selleks W pulber segatakse kuivalt arvestusliku koguse grafiidiga (6,12 mass%). Segust pressitakse toorikud, asetatakse grafiitkonteinereisse ja kuumutatakse grafiitküttekehaga ahjus H2 keskkonnas 1-2 tundi. Protsessi temperatuur sôltub W osakeste suurusest
teralisusega 100/63. 1.2. WC-Co kermiste abrasiivkulumine WC-Co kermiste abrasiivkulumist mitmesugustes tingimustes on uuritud ja leitud, et kõvasulamite kulumine sõltub WC ja Co suhtest ja karbiidterade suurusest. Koobalti sisalduse ja karbiidterade suuruse suurenedes kulumiskindlus langeb. On näidatud, et ülipeenema struktuuriga kermised 2-10 korda suurema kulumiskindlusega kui jämedastruktuuriga sulamid (joon.1.2). Hiljuti (2001 a) leiti, et suurim kulumiskindlus on kermistes, mille struktuuris on nii suuri kui ka väikesi teri. Suured karbiiditerad, mis ,,istuvad" sügaval materjali sees, taksistavad pealiskihi ,,ärapühkimist" abrasiivosakeste poolt. Kulumise kiirus (mahu kadu) suureneb koobalti sisalduse suurenedes. Kulumiskiiruse järsk kasv toimub siis, kui sideaine kogus on üle 15 mass % tavastruktuuriga kõvasulameil ja 20% peenestruktuuriga sulameil (joon.6). See on seletatav abrasiiv ja materjali kõvaduste
annaabi.ee 
