Avardi (joon. 132) koosneb tavaliselt tööosast, kaelast ja sabast. Tööosa koosneb lõike- ja juhtosast. Juhtpinnad vähendavad hõõrdumist ja hõlbustavad lõikamist. Hõõrdumist vähendab ka see, et avardi peeneneb saba poole - iga 100 mm kohta kahaneb läbimõõt 0,05...0,10 mm võrra. Avardid võivad olla kas tervlikud või tornile asetatavad. Avardid: a ehitus; b nelja hambaga kiirlõiketerasest tervikavardi, c kermiskrooniga avardi, d otsapandav kiirlõiketerasest avardi, e kermisest avardi, f sissepandavate teradega otsapandav avardi joon. 132 2.8.3. Hõõritsemine. Hõõritsemine on aukude puhastöötlemise operatsioon, mis tagab mõõtmete kõrge täpsuse (7...8 tolerantsijärk) ja sileda pinna (Ra =1,25...0,32 µm). Augu mõõtmetest ja temale esitatavatest nõuetest olenevalt on töõtlusvaru hõõritsemisel 0,1...0,3 mm. Et
eemaldamisprotsessis, mis soodustab lõikuri kulumist ja vähendab püsivusaega. Kermis on rasksulavate suure kõvadusega karbiidide, nitriidide, oksiidide, boriidide jt. alusel pulbermetallurgilisel teel (vt. p. 2.6) valmistatud komposiitmaterjal. Võrreldes kiirlõiketerastega on kermised kõvemad ja soojuskindlamad (850... 1350 °C). Seetõttu võimaldavad kermistest terikute- ga lõikurid suuremaid lõikekiirusi ja seega tõstavad Sele 2.34. Treilõikuri kermisest terikud tootlikkust. Enimkasutatavad on volframkarbiidi baa- sil karbiidkermised, näiteks WC-Co ja WC-TiC-Co. Lõikurite terikud varustatakse kiirlõiketeras- 2.5.2. Lõikamise põhiprotsessid test või karbiidkermistest erineva kujuga plaatidega Lõikamise põhiprotsessid on treimine, freesimine, (sele 2.34), mis joodetakse tera kehale või kinni-