Koostu tegemine algusest peale: mida iga bioloog peaks teadma
Samuti annab
paremaid tulemusi, kui kasutada lisainformatsiooni näiteks transkribeeritud RNA-d koostute
tegemisel. Kui tundub, et mingi piirkond genoomis on kehvasti taaskonstrueeritud, võib seda
parandada kasutades suunatud sekveneerimist. Igatahes on vajalik edasine meetrikute analüüs, töötada
uusi välja ja leida spetsiaalseid meetrikuid ka raskemate genoomsete piirkondade jaoks.
Kasutatud kirjandus
Fleischmann, R.D., Adams,M.D., White, O., Clayton, R.A., Kirkness, E.F., Kerlavage, A.R.,
Bult, C.J., Tomb, J.F., Dougherty, B.A., Merrick, J.M., et al. (1995). Whole-genome random
sequencing and assembly of Haemophilus influenzae Rd. Science 269 (5223): 496-512.
International Human Genome Sequencing Consortium. (2004). Finishing the euchromatic
sequence of the human genome. Nature 431: 931-945.
Godson, G.N, Barrell, B.G., Staden, R., Fiddes, J.C. (1978). Nucleotide sequence of
bacteriophage G4 DNA. Nature 276: 236-247.
Gritsenko, A.A, Nijkamp, J.F., Reinders, M.J