Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine
ristiti. Sellest peale kadunud lapse kallale tungija.(Ibid)
Alles pärast ristimist võis valjusti öelda lapse nime, mis oli juba varem välja valitud, aga hoiti
salajas, et hoida ära vaenulike jõudude kallaletungid. Tõenäoliselt tuleb just nii seletada
keeldu, millest teateid on vaid üksikuid ja mille kohta rahvas ei osanud hiljem enam
mõistlikku põhjendust anda. Lapse nime ei tohi enne ristimist nimetada - laps kerjab nime
taga. Lapse nime ei räägida enni kui varuhumigu, kui kerku hakedaks minema. (Ibid)
7
Ei ole täpselt teada, kuidas toimus nimeandmisega seotud siirderituaal muinasaegses Eestis, ja
seepärast tasub keskenduda hilisemale kihistusele, mis kannab endas varjatult mitmeid väga
vanu jooni. Kiriklik ristimine ja selle tähistamine (ristsed, varrud, joodud) on rahva
traditsiooni sügavalt mõjutanud ja märksa enam muutnud kui kristlik laulatus või matus.
annaabi.ee 
