Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine
siis sai inimesest koguduse liige. (Ibid)
Säilinud on üksikuid teateid nimepäeva pühitsemisest, mis on näiteks Lätis tänapäevani
säilinud. Seegi seostub muidugi kristliku traditsiooniga ning pühakutekultusega. Vanast, kelle
määne nimi panti pidi rahu olõma. Kua laiga lats sündü, määntse' pühi' olli lähkoh, sis' papp
nimet koll' nimme ja pidi noid üte pandma. Ku' tul' tuu praasnik, kel oll' sääne nimi, sis tuu
läts kerkohe uma nimepäävä. Ülti sis', õks om hüä, ku' uma nimepäävä saat kerkohe. Sis
jummal av'tas õgah paigah. (Ibid)
15
Wanadest päritud moe mööda antakse tähtpäewade järel lastele nimed: sünnib poeg-laps
enne Michkeli p., Mardi- Toma- Andrese- Jürri- Jani- Perdi-päwa: siis pannakse need nimed,
mis tähtpääw ees tuleb, et laps hea pitka meelega on - ning ka, et sündmise aeg kergem
annaabi.ee 
