Maa kui süsteem
ringjate lainetena maakoores edasi. Kõige tugevamad on tõuked maapinnal, kolde kohal
asuvas epitsentris. Epitsentri all asub hüpotsenter. Tõugete lähtekohta nimetatakse
maavärina koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja
murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid.
Maakoore pingete tõttu toimub kivimites murrang e kivimite rebestumine. Vabanev
energia paneb kivimid ja maapinna võnkuma tekivad seismilised lained.
Murrangud jagunevad:
· Kerkemurrangud
· Normaalmurrangud
· Nihkemurrangud
Maavärina tugevust mõõdetakse magnituudides Richteri skaala järgi. Maavärina tagajärgede
hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat.
Seismilistest lainetest pikilained muudavad kivimite tihedust, surudes neid kokku ja
venitades välja. Ristilained panevad kivimid lainetama.
Purustusi saab leevendada :
· Hoonete püramiidjas kuju
· Tugevdatud vundament
· Vedrustussüsteemid korruste ja vundamendi vahel
annaabi.ee 
