Meteoriidikraatrid Eestis
Paluküla, Tubala ja Lõpe kerge asuvad positiivsete magnet- ja gravitatsioonianomaaliate rõngas,
nende vaheline alang aga keskse ümara miinimumi alal. Saadud kaardipilt meenutas kraatrit.
Väljaspool muid kerkeid ei avastatud. Esialgu oletati, et tegemist on vulkaanilise vormiga.
Viisteist aastat pingsat tööd ja 160 puuraugu materjali läbitöötamine viis Geoloogiateenistuse
geoloogid-kaardistajad Kalle Suuroja juhtimisel äratundmisele, et maapõues peituva, esialgselt
paluküla kerkeks nimetatud kraatritaolise struktuuri puhul on tegemist meteoriidikraatriga.
Hiiumaa pealinna kagupiiril asuv ringstruktuur sai nimeks Kärdla meteoriidikraater. 13
5.1 Kaatri teke
Kärdla meteoriidikraater tekkis Vanaaegkonna Ordoviitsiumi ajastul, ligi 455 miljonit aastat
tagasi, tolleaegses madalmeres toimunud meteoriidiplahvatusel. Eestimaa koht madalmeres (kuni
50 m sügavuses) asus tollal Baltika nime kandval mandrilaamal kusagil lõunapoolkeral,
tänapäevase Uus-Meremaa kandis
annaabi.ee 
