Geograafia eksam 2017
kallakus ning vee tiheduse erinevused. Peale pinnahoovuste on meres ka süva- ja põhjahoovusi.
Jaotuvad soojadeks ja külmadeks olenevalt sellest, kas edasikanduv vesi on ümbritsevast veest soojem
või jahedam. See omakorda sõltub sellest, kas hoovus liigub soojadest vetest jahedamatesse või
vastupidi. Soe hoovus soojendab kliimat nt muudab talve pehmemaks, külm hoovus aga muudab
kliima jahedamaks. Süvaveekerge ehk tõusuhoovus, kerkehoovus, tõusikvool, upwelling, apvelling on
rannikulähedase mere süvakihtidest pärineva külma vee tõus pinnakihtidesse. Alasid, kus süvaveekerge
toimub, nimetatakse süvaveekerkealadeks. Süvaveekerke põhjustajaks on maa poolt puhuvad tuuled,
mis viivad pealmise sooja veekihi merele. Seda asendab aga kompensatsioonihoovusena külm ning
toitaineterikas vesi süvakihtidest. Parim süvaveekerkeala näide on Lõuna-Ameerika läänerannikul.