· Palmer räägib oma raskest elust (võlgadest, priiskajast naisest ja raskest astast). Palmeril pole raha, et võlga maksta Leib Jochelile, kelle ta kärestikku tõukas. Seega otsustas ta veksli ära võtta ja mehe tappa. · Meding lubab mitte teatada mehe kuritööst, kui see omakorda lubab rajada Elvita mõisa juurde kooli ja leski ja töövõimetuid rahaliselt aidata. · Meding noomib krahvipreili Laurat, kes kaarikuga sõites kerjuspoisi jala murrab ja ei tee sellest väljagi. Laura solvub. · Meding räägib ka seda, et oli ise kunagi kerjus olnud, ning toitjaid tal polnud. Kasuisa Jaan pannud ta aga kooli, et poisist kaupmees tuleks. Meding läks aga oma rahade eest Tartusse arstiks õppima. · Laura räägib vana naisega Medingust. Vana naine kiidab Medingu lahket südant. · Dorothea Palmer ja Edvin Palmer tülitsevad kuna naine tahab jälle reisile minna.
"Fasaanid" ja "Lätlane", neist viimane esitas autori muljeid Valguta lahingust. Samal aastal ilmunud kogumik "Verimust" oli tema esimene täielikult sõjatemaatikale pühendatud jutukogu. Seal sisaldus proloog (juba varem ilmunud "Malmsireenid"), kuus lühikest sõjanovelli ja epiloog. Aastal 1921 ilmunud 20-leheküljelises sõjanovellis "Süütu" analüüsis ta Eesti kaitseväe leitnant Riimani hingeelu, kes Punaarmeele infosulu tekitamiseks laseb hukata viimaseid teabega varustanud kerjuspoisi. Novell ilmus ajakirjas Murrang. 8 Aastal 1922 ilmus kaheksas osas ajakirja Odamees veergudel Kivika esimene täispikk sõjaromaan "Ristimine tulega", mis eraldi raamatuna anti välja 1923 Berliinis. Sõjasündmusi käsitletakse minategelase vaatevinklist. Kriitikud on heitnud teosele ette liigset memuaarlikkust ja psühhologiseerimist, tunnetatavad on futurismi järelmõjud
annaabi.ee 
