Eesti keskaeg
16,17 saj paganlikena kujutatud pühakohad tegelikult tolleaegsed kabelid. Riia kriitika, samas ei tähendanud,
et kohad olid paganlikud, vaid kohalike vaimulike sissetulekuallikad.
Teada ka kohad,mis on olulised rahvauskumusele. Kindlale pühakule, tavaliselt seotud igapäevaeluga.
Pühakutel spetsiifikad. Kui religiooni mõistetakse maagilisena, pole see siiski vastandus ristiusuga.
Kerjusordud – oluline roll ristiusu levitamisel. Sant – Sanctus (püha). Seotud kerjusmunlusega. Kihelkonna
vaimulikud ei osanud kohalikku keelt, seetõttu kerjusordudes ka palju kohalikku rahvast. Jutlustamiseks
vajalik keeleoskus. Ladinakeelne jutlus sõnamulin, arusaadav vaid ülikoolides.
Arheoloogid – Eesti erinevad piirkonnad aktsepteerisid ristiusku erineval ajal. Üleminek kristlusele
matustele Põhja- ja Lääne Eestis kiirem (M. Mägi). 1241 lepingud saarlastega, kirjas kristlik nõudmine.
15 saj Riia provintsiaalsinodid ja Valga maapäeva maakorraldus.
annaabi.ee 
