- Linnades oli ketserlus ja sellepärast tekkisidki kerjusmunga ordud. - Linnad olid jõukad, sellepärast oli algselt kerjusmunga ordude eesmärk rikastuda kerjamise kaudu. - Nad rändasid ringi ning õppisid selgeks kohaliku keele. - Kerjusmunga ordude tegevuse kaudu jõudis usk paremini rahvani, sellepärast et nad olid võimelised kohalikega paremini suhtlema. Dominiiklaste ordu - Tegutsesid ka Tallinnas, võitlus ketseritega, INKVISITSIOON Frantsisklaste ordu - Kerjusmunkadest said õppejõud ülikoolis. - Tallinnas Pirital on katoliku klooster PAAVSTIDE JA KEISRITE VÕIMUVÕITLUS · Paavstide ja keisrite võimuvõitlus väljendus kõige paremini investituuritülis . Ühelt poolt tähendab investituur maavalduse üleandmist. Teine tähendus on ametikoha üleandmine. · Aastal 962 oli tekkinud suhteliselt nõrk moodustis, mis kannab nimetust Saksa Rooma keisririik. · Esialgu nimetasid keisrid piiskoppe ametisse.
* Kloostrid olid ka sotsiaal- ja arstiabi keskused, valmistati rohtusid, raviti inimesi, hoolitsesid vaeste eest, olid ka palverändurite öömajad. * Klostrisse astuti, sest sooviti jumalat teenida, vanemad saatsid, mindi õppima, teha seal karjääri. * 12-13 saj. tekkisid kerjusmunga ordud need tekkisid teatud sellisele teatud sellisele teatud sellisele reaktsioonile, et tekkisid linnad tekkisid linnadesse ja olid sellised, et sealsed liikmed olid vabamad ja rändasid ringi. Kerjusmunkadest said ka õppejõud ülikoolides. * Investituur maavalduse/ametikoha üleandmine. * 962 Saksa Rooma keisririik. * Renessanss on termin, mis võeti kasutusele 1550. aastatel tähistamaks vaimset ja kultuurilist murrangut. (Põhja-Itaalias juba 14. aajandil.) * Pangandus sai alguse Firenzes, Medicite suguvõsast. Seal kujunes välja ka varakapitalistlik tootmine. (Kujunesid välja tööjaotusega suured ettevõtted ehk manifuktuurid)