Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus
Esimene uue kloostri asupaik oli Citeaux ja nad kandsid
valgeid kuube, mis oli puhtuse ja rikkumatuse märk ja vastandlikuks benetiktlastele, kelle
elukorraldust peeti allakäinuks.
Kerjusmungaordud
12-13 sajandil oli kogudusekirikud jäetud sageli unarusse, vajadus tõhustada katoliikluse
arusaamade levitamist ja ilmaliku jõukuse kasv põhjustas vastureaktsiooni, mis väljendus
paljude usklike püüdes algkiriku apostelliku vaesuse poole. Selle tagajärjel tekkisid
kerjusmungaorjad, mille hulgast on tuntumad frantsisklaste ja dominiiklaste ordu. Nad pidid
elatuma üksnes kerjamisest ja nende ülesanne oli jutlustamine.
Frantsisklaste ordu lõi Franciscus Assisist, jõuka kaupmehe poeg. Ta jättis varanduse ja
pillava eluviisi ning pühendas end jutlustamisele ja elas vaesuses. Paavsti soovil kinnitati
tema liikumine 1223 aastal.
Dominiiklaste ordu rajas hispaania kõrgelt haritud vaimulik Dominicus. Ta lõi uue ordu, et