Eesti keskaeg
Eesti mungad rajasid oma
kloostrid Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse. Eraldatud ning kindlustatud.
Nende ümber põllud, heina-ja aiamaad, kalatiigid, sest ordu põhimõtete
kohaselt pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma. Õige
pea kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades:
dominiiklased Tallinnas ja Tartus, frantsisklased Viljandis, Tartus ja
Rakveres. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik
hooldamine. Kerjusmungakloostritel maavaldusi ei olnud, kloostrid elasid
munkade kogutud annetustest. Keskaegses ühiskonnas olid naised üldiselt
isa või abikaasa eestkoste all. Naiskloostrid täitsid vajalikku
hooldusasutuse funktsiooni. Naisklooster Tallinnas, Tartus ja Lihulas.
Reformatsioon ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a
Wittenbergis. Tuldi jutlustusi pidama, leidi poolehoidjaid, jutlustati
evangeeliumiusku, s.t lutheri usk- jumal. Ordumeistri ja piiskoppide
vaenulik suhtumine vallandas 1524
annaabi.ee 
