Suuline arvestus
*ordud ja kloostrid
koos ristiusuga jõudid liivimaale tsistertslased. Eestis rajasid mingad oma kloostrid Padisele
ja Tartu lähedale Kärknasse. Need asusid eraldatud paigas ja olid tugevasti kindlustatud.
Kloostrite ümber laiusid põllud, heina- ja aiamaad, kalatiigid, sest ordu põhimõtete järgi pidid
mungad elama lihtsalt elu ja end ise tööga toitma. Tsistertslased ehitasid siinmail esimesed
vesiveskid. Vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi. Õige pea saabusid Eestisse
kerjusmungakloostrid kelle kloostrid pidid paiknema linnades:dominiiklased ja frantsisklased.
Erinevalt tsistertslastest püüdlesid nad suuremale avarusele. Nende põhitegevuseks oli
jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kloostritele ehitati avarad kirikud et linnarahvas
mahuks jumalateenistust kuulama. Dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele
oskust ja panid suurt rõhku haridusele. Tsistertslaste ordu oli läbinisti aristokraatliku loomuga
võttes oma ridadesse ainult aadleid
annaabi.ee 
