V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
tunnil ükski aus inimene oma jalga ei pista. See oli nõiaring, kuhu kadusid
6 Andke almust (lad. Jt).
I
ad
3 ^Läinud nädalal müüsin ära oma viimase särgi (köögi 4
3
Kuhu sa, mees, lähed (hisp. k.).
76
jäljetult Chätelet' ametnikud ja prevotee seersandid, kes siia julgesid tulla; varaste
linnajagu, mis oli nagu vastik soolatüügas Pariisi näol; sopaauk, kust igal hommikul
pealinna tänavaile valgus suur pahede, kerjanduse, santlaagerdamise voog ja kuhu see õhtuti
jälle tagasi voolas; koletu taru, kuhu õhtuti oma saagiga tagasi tulid kõik ühiskonna
vapsikud; valelikkude asupaik, kus päevased kerjused, mustlased, väljaheidetud mungad,
huk-kaläinud skolaarid, kõigi maade ja rahvaste -- hispaanlaste, itaallaste, sakslaste, kõigi
uskude -- juutide, kristlaste, muhameedlaste, paganuse päevavargad öösel oma kunstlikult