Keskaegsed linnad
12.-13. sajandil ei olnudki paljudes
saksa linnades ahju sees, vaid oligi lihtsalt leease, mis soojendas ka kogu ruumi ära. Leease
ning kerisahi leeasemega on leitud TÜ Botaanikaaia arheoloogilistel kaevamistel.
Kerisahjud olid nagu kerisahjud ikka, kuid viikingiaja lõpus tekivad juba kerisahjud, mille ees
on ka leease. Selliseid ahjusid võib leida aga vaid Eestis ning mõnel pool ka Lätis.
Kerisahjud olid ehitatud peamiselt paekividest ning maakividest. Keskaegsetes linnas olnud
kerisahjudele on tehtud aga teatud täiendusi. Kolde sisemises osas on kasutatud juba
küllaltki palju telliseid. Ühegi taolise ahju leiukohas ei ole leitud aga korstnajälgi, vaid suits on
lastud uksest välja.
Saviahjusid on Eestist leitud väga vähe, kuid neid on ka kaevamistel väga raske avastada,
kuna neist jääb järele vaid 10-15 cm paksune savikiht ning savilaike on kultuurkihis
mitmesuguseid (alati ei pruugi nad olla aga ahjuga seotud). Savist umbahi oli u 1.80 m pikk
ning 1.10 m lai